18. aprillil sõitsid kooliõpilased pärast tunde ratastel Loonale. Kõrguste vahe koolimaja õuelt 4 kilomeetrisel sõidul Loona mõisa oli ligi 10 meetrit.
See oli osale lastele pingutust nõudev sõit.
Teel vaadati kevade märke ja korrati üle liiklusreeglid.
RMK Loona külastuskeskuse töötaja Anni Filippovi juhatusel hakkasime liikuma rohumaade äärest metsa. Küll trillerdasid ja lõõritasid väljade kohal lõokesed! Loona lähedal uhkeldas täisõites näsiniin – üks mürgisemaid looduskaitsealuseid põõsaid. Kiirassaarde viival metsateel vaatlesime kevadisi sinililli ja valgeid võsaülaseid. Päikeselisel päeval lendas ringi varajasi lapsuliblikaid. Peatusime pikemalt suure sipelgapesa juures ja jälgisime nende putukate kevadist pesa suurpuhastust.
Vesiku oja juurde jõudnud, sai igaüks noppida ja süüa ühe magusamaitselise paiselehe õie ning loota, et see toob päikeselise suve. Üle ojavulina oli kuulda erinevate tihaste häälitsusi. Oja kalda lähedal kasvas vanade rannamändide all Eestis väga haruldane looduskaitsealune laukapuu puhmastik. Programmi juhendaja Anni kirjeldused loodusest, loomadest ja loodusnähtustest olid huvitavad. Tagasi koolimaja juurde sõitsime mööda vana kruusast postimaanteed. Saime nautida ilusaid merevaateid ja rannakarjamaid. Merelahed olid linnurikkad.
