20. aprillil oli rahvamaja saal kevadiselt ehitud – toimus Kihelkonna laululinnu eelvoor. Esinema oli tulnud 16 väikest ja suurt laululindu meie koolist ja lasteaiast. Kõik laululinnud olid väga hoolega valmistunud. Mikrofonihirmu polnud kellelgi ja laulud kõlasid kenasti. Lisaks „päris“ heliloojate loomingule esitati ka üks omaloominguline laul. Selle autor oli Estelle Ait, keda esitlusel assisteeris Eliis Teär. Estelle hobuse laul valiti ka publiku lemmikuks. Publikule lisaks hindas esinejaid kolmeliikmeline žürii, kellele õiglase otsuse langetamine tõelist peavalu valmistas, sest kõik laulsid ju toredasti. Lõpuks sai valik tehtud. Mustjalga laulma lähevad: Rimo, Harald, Hardi, Eliis, Mirte ja Estelle.
Eraldi tänu kuulub õpetaja Ursula Jakobsonile, kes kõik need tublid lapsed laulma pani!
Autor: žüriiliige Maarika Naagel
Rannalapse laulud Mustjalas
5. mail algusega 18.00 toimus Mustjala rahvamajas piirkondlik lauluvõistlus Rannalapse laulud. Osalisi oli Lümandast, Kihelkonnalt, Mustajalast ja Kärlalt.
Kihelkonna lastest pääsesid Kuressaares toimuvale lõppvõistlusele Kevadümin Rimo Teär, Eliis Teär ja Mirte Heinam. Omaloomingulise laulu eest pälvis eripreemia Estelle Ait!
Õnnitlused kõikidele tublidele lauljatele ja edu Kevadüminal! Suur tänu õpetaja Ursulale laulude selgeks õpetamise eest! 🙂
Õuesõppe päev algas töölehtede ja kaardi jaotamisega igale õpilasele ja päeva tutvustamisega.
Sõideti autodega Loonale, kus toimus loodusõppeprogramm. Keskenduti varakevadisele hüljeste elule. Vaadati filmi, kuulati seletusi, tutvuti majaga ja täideti ülesanne -joonistada üks meie hüljestest ja mõelda talle ka nimi, sest varsti pidi Loonale saabuma hülgepoja topis.
Päev oli vihmane ja mere äärde jõudes oli Soegininal niivõrd paks udu, et isegi lähemat rannajoont polnud näha.
Innarahu laid – hüljeste poegimisala ja suvine lesila, jäi samuti nähtamatuks. Kaasavõetud binoklitest ja vaatetorust vaadeldi merelinde, kes tugevas tuules lainetel hulpisid. Visati lutsu ja mängiti kividega klibusel rannikul. Kuulati loodushääli, vaadeldi puid-põõsaid.
Jalutuskäigu järel toimus koolilõuna Elda telkimisalal. Vesteldi õpitust ja nähtust.
Oli meeleolukas sõit läbi kevadise rahvuspargi tärkava looduse. Kodus jäi täita tööleht.
Kurgja Talumuuseumis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga ning tema poolt rajatud talu eluoluga. Septembris 2021 avati uus näitus, mis toob Jakobsoni elu ja töö külastajani läbi tema lähedaste, sõprade, kaasteeliste. Näitus pakub avastamisrõõmu kõigile.
Nii otsustasime meiegi kogu kooliperega Kurgjale sõita! Loe edasi, mida õpilased sellest reisist kirjutavad:
Oli vaikne hommikutund. Kõik alles magasid, aga Kihelkonna Kooli õpilased ja õpetajad startisid 5.45 Kurgja poole. Vaatamata sellele, et aeg oli väga varane, oli bussis lõbus. Sõit sujus kiiresti ja peagi olime Kuivastus. Varsti jõudis kohale ka praam ja õnnelikult ületasime Suure väina. Praamil sõime hommikust ja seal oli niisama ka lahe olla. Virtsust edasi kulges tee aina Kurgjale lähemale. Bussisõit oli päris lõbus. Kui kohale jõudsime, võttis meid vastu talumuuseumi töötaja, kes tutvustas meile päevakava. Esimene asi, mis meid ees ootas, oli kaeraküpsiste küpsetamine. Selleks jagati meid kolme gruppi ja iga grupp sai vajalikud ained taigna tegemiseks. Ühe osa aga tegime seal koha peal valmis. Nimelt oli retseptis vaja paras hulk võid. Seda aga laual ei olnud. Selle asemel oli suur purk, milles oli vahukoor. Sellest me võid tegimegi. Oli päris väsitav see loksutamine ja raputamine. Kui või valmis, hakkasime kaeraküpsiseid tegema. Need tulid väga head ja krõbedad välja. Peale küpsetamist läksime ringkäigule mööda Kurgja talu õue. See oli suur ja ringkäik võttis kaua aega. Vaatasime ringi vesiveskis, kus tehti nii jahu kui ka saeti palke – kaks ühes. Vaatasime ringi saunamajas, kus Kurgja talu pere elas ja kus peremees, Karl Robert Jakobson, suri. Ekskursioon suundus edasi lauta, kus nägime hobuseid, lehmi ja lambaid. Ja siis läksime uuesti tuppa lõunat sööma. Lõunasöögi ajal istusime kolmes grupis. Igast valiti peremees, perenaine, ja muud talus elavad inimesed. Peremehed said pähe uhked kaabud, perenaised tanud ja ette põlled. Lõunasöögiks pakuti ühepajatoitu ja leiba, millele saime määrida enda tehtud võid. Magustoiduks olid kaeraküpsised ja morss. Toit maitses kõigile väga hästi. Saime ka teada, kuidas taluperes toidulaua ääres istuti, mis ülesanded kellelgi olid ja kuidas see söömine sel ajal õieti käis. Kui kõhud täis ja lauad koristatud, tuli selle päeva üks lõbusamaid hetki, saime saaniga sõitu teha. Päeva lõpetasime suures majas ehk häärberis. See oli tõesti muljetavaldav maja. Seal oli palju põnevat vaatamist, kuulamist. Üks hämmastav fakt oli see, et selle talu perenaine oli vaid 1m ja 32cm pikk. Ütlesime meie giidile aitäh huvitava päeva eest ja jalutasime bussi. Sõit kodupoole võis alata. Vahepeatuse tegime Pärnus, kus käisime poes. Meil oli aega pool tundi ja siis hakkas buss jälle Virtsu poole vurama. Bussis laulsime ja jutustasime ja tundsime ennast mõnusalt. Pikk päev lõppes umbes seitsme paiku, kui saabusime tagasi Kihelkonna bussipeatusesse, kust hommikul päeva alustasime. Oli väga tore reis!
Tähistasime nädala jooksul mitmete ettevõtmistega meie piirkonna suurmehe 139. sünniaastapäeva. Artur Toomist sai juba 22 aastaselt Eesti ja Baltimaade esimese looduskaiteala rajaja ja Vaika linnukaitseala rahvusvaheliselt tuntuks tegija. Tema tegevuse otseseks pärandiks on nüüd juba 112 aasta vanune Vilsandi rahvuspargiks kasvanud kaitseala. Samuti alustas ta 100 aastat tagasi ja vedas Saaremaa loodus- ja teadusturismi, mis siiani loodusrikkasse saarestikku palju imetlejaid tõmbab. Mitmekülgsete oskuste ja suurte teadmistega Vilsandi tuletorni juhatajast ja linnukuningast sai vaadata kahel esimesel päeval väljapanekut ja hakata ette valmistama tema elu ja tegemisi kajastavat Ajajoont. Erinevaid elutsükleid sai sama palju kui õpilasi. Materjalid vormistati trükitult ja pandi üles pikale stendile. Kolmandal- õuesõppe päeval, käis väikeklass Kihelkonna kalmistul Artur Toomi haual ja asetas hauasamba juurde küünla. Neljandal päeval esinesid õpilased Ajajoone stendi juures ja tutvustasid oma lugu. Reedeks aga oldi valmis üles riputama ka Vilsandi linnuriigis pesitseva lemmikust merelinnu pilt. Need tulid väga ilusad ja tõetruud, sest lindude kujutamiseks oli eelnevalt nende tundmaõppimiseks vaeva nähtud. Õpilastele lemmikuteks olid erinevad linnud. Parima pilt valiti hääletamise teel ja selle eest sai ka autasu. Parim pilt oli meriskist, mille kujutas 3. klassi õpilane Mirte Heinam. Meie Linnukuningas Artur Toom ja meil pesitsevad merelinnud said omasemaks. Kahju, et paar last haiguse tõttu puudsid. Artur Toomi Ajajoonega saab tutvuda koolimaja III korrusel.
